Apotheosis (lonto bahasa yunani ἀποθέωσις londo ἀποθεοῦν, apotheoun "u hetubōlo"; to delomo bahasa Latin deificatio; mopo'eya) yito huhutu tuwawu mopohumayawa tawu ngota wolo dewa meyalo tā kawasa to ālamu. Istilah botiya waluwo makna to delomo teologi, tou-tonu tiyo morujuki to didihimo, wawu to delomo seni, tou-tonu tiyo mo rujuki to genre tuwawu.

Apotheose dari Venezia (1585) Oleh Paolo Veronese
The apotheosis Cornelis de Witt, dengan serangan di Chatham di latar belakang. Yang asli oleh Jan de Baen, disimpan di Balai Kota Dordrecht, dihancurkan pada 1672.

To teologi, apotheosis didihimo to gagasan tou-tonu tangota mapilo tumulo liyo to batanga u madelo eya. To delomo seni, isitilah botiya morujuki to piyohu hale lo subjek (figur, kelompok, lokal, motif, konvensi, atau melodi) dengan cara liyo u molanggato daa mealo molanggato to molanggato.

U'mulolo boli'a

Donggo to periode le Helenistik, kultus kekaisaran asali liyo to Mesir Kuno (firaun) wawu Mesopotamia (sejak Naram-Sin). To bohu lo olongiya, ngaamila firaun uyilate popo eya liyo mali eya Osiris.

Yunani Kuno boli'a

Madelo to periode Geometris to abad kesembilan SM, ngaamila bogani u malo hewo yilate popo hubungiya lo silita u mulolo, talo bongu situs-situs Yunani yilohiya liyo ritus-ritus chthonic to delomo heron tingoliyo, mealo "bogani-kuil".

To dunia Yunani, pemimpin bohuliyo u yilongohi penghormatan ilahi ueito Philip II mondo Makedonia. Donggo nika-nika lo hiyalo o wolomiyo, gambari Philip u dinobatkan dilelo liyo to delomo prosesi di antara eya-eya lo Olympian; "Teladannya di Aigai menjadi kebiasaan, yilohiya liyo tole olongiya Makedonia yang kemudian disembah di Asia Yunani, londo lingoliyo lapata'a Julius Caesar wawu odito olo tole kaisar Roma".[1] Pemimpin negara Helenistik boyito mowali binda'o liyo to status yang setara lo eya sebelum kematian (mis., Alexander Agung) atau sesudahnya (misalnya, anggota dinasti Ptolemaic). Status kultus heroik yang mirip dengan apotheosis juga merupakan penghargaan yang diberikan kepada beberapa seniman yang dihormati di masa lalu, terutama Homer.


Referensi boli'a

  1. Robin Lane Fox, Alexander the Great (1973:20)
  • Arthur E.R. Boak, "The Theoretical Basis of the Deification of Rulers in Antiquity", in: Classical Journal vol. 11, 1916, pp. 293–297.
  • Franz Bömer, "Ahnenkult und Ahnenglaube im alten Rom", Leipzig 1943.
  • Walter Burkert, "Caesar und Romulus-Quirinus", in: Historia vol. 11, 1962, pp. 356–376.
  • Jean-Claude Richard, "Énée, Romulus, César et les funérailles impériales", in:Mélanges de l'École française de Rome vol. 78, 1966, pp. 67–78.
  • Bernadette Liou-Gille, "Divinisation des morts dans la Rome ancienne", in: Revue Belge de Philologie vol. 71, 1993, pp. 107–115.
  • David Engels, "Postea dictus est inter deos receptus. Wetterzauber und Königsmord: Zu den Hintergründen der Vergöttlichung frührömischer Könige", in: Gymnasium vol 114, 2007, pp. 103–130.
  • Stephen King "The Dark Tower: The Gunslinger
  • King David Kalakaua, "The Apotheosis of Pele: The Adventures of the Goddess with Kamapuaa" in The Legends and Myths of Hawaii
  • Templat:Cite EB1911

Tautan eksternal boli'a